Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade

11. juuni 2021. a

10. juunil toimus seminar „Targad lahendused üleujutusriskide vähendamiseks“, kus tutvustati projekti “Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal” (NOAH) esmaseid tulemusi.

NOAH koordinaator Ivar Annus (pildil) tutvustas kliimakindlate linnade planeerimise tööriista EWL (Extreme Weather Layer), mis võimaldab kohalike omavalitsuste planeerimisspetsialistidel ja vee-ettevõtetel hinnata sadeveesüsteemidest tulenevat üleujutusohtu linnakeskkonnale. Tööriista abil saab hinnata nii tänast olukorda, kui analüüsida tulevaste arenduste mõju linnakeskkonna üleujutusohule. EWL-i on rakendatud 8-s Läänemerepiirkonna linnas: Haapsalus, Rakveres, Ogres, Liepajas, Jurmalas, Slupskis, Poris ja Söderhamnis.

Projekti tehnilise poole eest vastutav Nils Kändler selgitas, kuidas on võimalik linnaruumi sademevee süsteemide matemaatilisi mudeleid ehk digitaalseid kaksikuid paremini ära kasutada olemasolevate süsteemide toimivuskindluse tõstmiseks ning juhtimiseks. Projekti raames katsetati esmakordselt tarku sademeveeahendusi, mis näitlikustavad vee-ettevõtetele, kuidas leevendada linnakeskkonnas üleujutusohtu integreerides olemasoleva infrastruktuuriga reaalajas kontrollitavaid süsteemielemente.

Rakvere linnavalitsuse planeerimisspetsialist Erkki Leek tutvustas Rakvere pilootobjekti. Süstatiigi väljavoolukaevule, mis suubub Soolikaoja kollektorisse rajati „tark“ lüüs. Samuti paigaldati Soolikoja kollektori kaevu mõõteseadmed kollektori veetaseme mõõtmiseks ja vastava info edastamiseks lüüsile. Rakvere Vesi AS projektijuht Indrek Tamberg keskendus oma ettekandes tarkade sademeveelahenduste hankemenetlusele ja ehitustööde protsessile.

Haapsalu pilootprojekti tutvustasid Haapsalu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Remi Treier ja linnageodeet Peep Aedviir. Haapsalus ehitati „tark“ lüüs Raudteetammi tee ja Õhtu kalda tänava nurgale. Raudteetammi tee alt läbi minev truup varustati nutika varja- ning veetasemeanduritega, mis võimaldab kõrge merevee taseme korral välistada merevee sissevoolu linna sademeveesüsteemi tagades seeläbi sademeveesüsteemi toimimise.

Seminaril tõdeti, et projekti kolm peamist eesmärki on suuresti juba täidetud – tõsta omavalitsuste võimekust arvestada linnade planeerimisel kliimamuutustega, demonstreerida vee-ettevõtetele meetodeid olemasolevate sademeveesüsteemide paremaks juhtimiseks ning luua Läänemere-äärsete linnade võrgustik, mis oleks piirkonna teistele omavalitsustele eeskujuks sademevee paremal majandamisel. Seminar lõppes Haapsalu pilootobjekti külastusega (pildil).

NOAH projekti elluviimisesse on panustanud tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. Projekti pilootaladeks on valitud kokku kaheksa linna ja kaasatud on mitmeid vee-ettevõtteid. Projekti tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti tulemusi aitavad levitada mitu rahvusvahelist katusorganisatsiooni. Eestist osaleb projektis lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn ning AS Rakvere Vesi. Kaaspartnerina osaleb projektis Keskkonnaministeerium, kes rakendab projekti tulemusi Eesti vastava seadusandluse parendamiseks.

Täiendav informatsioon:

Ivar Annus, Ph.D.

Projekti koordinaator

Tallinna Tehnikaülikool

E-post: ivar.annus@taltech.ee

Te: +372 620 2557

Irina Vahtra

Kommunikatsioonijuht

Eesti Vee-ettevõtete Liit

e-post: irina.vahtra@evel.ee

Tel: +372 5648 3211